Ajakiri Time valis aasta inimeseks tehisintellekti arhitektid. Uut maailma ehitatakse keset õhku, kus ei kanna keegi turvarakmeid, nendib Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris "Portaal" Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Ajakirja TIME'i aasta inimese konkurss algas 1927. aastal. Toona kuulutati "Aasta meheks" lendur Charles Lindbergh, kes lendas esimesena üksi New Yorgist üle Atlandi ookeani Pariisi. Öeldakse, et esimesel on turul eeliseid. Jutt ei käi lenduri, vaid ajakirja loodud konkursi kohta. Toona kõigest nelja aastane ajakiri pani aluse tänaseni maailmas aasta lõpu toimetamiste keskel tähelepanu saavutavale meediasündmusele. Ajakiri on lisaks tuntud mitme inglisekeelse uussõna loojana, milledest meie kõrvad on tuttavad suurtöösturit tähistava tycoon'iga.
Aasta tegelase valiku kriteeriumiks pole konkreetse inimese leidmine, vaid otsitakse aasta jooksul pealkirjades domineerinud "jõudu". Vahet ei tehta kas heas või halvas. Tegemist ei ole iludusvõistluse ega parimate tunnustamisega. Tiitliga märgistatakse kedagi või midagi mis on kujundanud lõppevat aastat. Mõnikord on selleks kangelased, teinekord türannid. Või ka institutsioonid, liikumised ja isegi asjad. Lõplikus valikus tasubki otsida millegi sümbolit kui määratut nimekandjat.
Tähelepanu on mõjul, nagu seda esindasid mõne aastase vahega Hitler ja Stalin. Ebamugava asjaoluna oleme nende kõrval ka meie. Time valis 2006. aasta inimeseks "Sina", osutusega kõigile meile kellele rajaneb kiiresti tärganud internetikultuur.
Valitud on ka asju. 1982. aasta tegijaks oli "Arvuti" ja sama dekaadi lõpus tänu tärganud ohu teadvustamisele, planeet Maa. "Meile" lisaks on aasta lõpus tõstetud ajakirjanduslikule pjedestaalile Korea sõja aegsed USA sõdurid, kosmose vallutamisele teed loonud teadlased, Araabia kevade protestijad ja #MeToo liikumise nn "vaikuse murdjad".
Lõppeva aasta mõjususe sümboliks valis Time "Tehisintellekti arhitektid". Ajakiri avaldab kaanepildist mitu versiooni. Seda põhjendatakse sooviga esitada sama mõtet läbi erinevate vaatenurkade. Kuna kõigile ühine maailm näeb välja erinev olenevalt vaataja asukohast, kultuurist või grupikuuluvusest. Eitada ei saa ka puht kaubanduslikku eesmärki. Trükitud ajakirjandusel ei lähe kuigi hästi. Seda peamiselt Time' enda valitud tegelastele nagu "arvuti" ja "sina" tõttu. Ajakirja erinevate kaanepiltidega numbreid ostetakse rohkem.
Lõppeva aasta kaanepildi enim tähelepanu saavutanud versioonil on kujutatud kaheksat tehisintellekti ettevõtte juhti. Nad istuvad moodsa linnapildi kohal rippuval terastalal. Stseeni valikul on oluline kultuurisõnum. Plakatite ja fototapeetidena üle maailma tuntud algupärasel, 1932. aastal tehtud pildil nimega "Lõunasöök pilvelõhkuja tipus" istuvad lõunapausi ajal immigrantidest rauatöölised Manhattani kohal sirutaval raudtalal. Ühed suitsetavad, teised söövad võileiba või vestlevad. Pildi sõnum on, et nemad ehitavad moodsa linna skeletti.
Tehisintellekti arhitektide pilt ei vaja keerulist tõlgendamist ega pikka alapealkirja. Nad ei söö lõunat ega paista ka omavahel suhtlevat. Pildile valitud tegelaskujudest paistab enamus olema omades mõtetes, vaatab erinevas suunas, hoiab telefoni või suhtleb ei tea kellega. Nad rajavad uut maailma, mis on ebakindel, lõpetamata ja ohtlik. Vanal pildil jäid tala toetuspunktid ja kinnitused pildist välja. Ometi keegi ei kahelnud, et need on olemas. Ega kaheldud selleski mida pärast lõunapausi edasi tehakse.
Tänase pildi tala sümboliseerib intelligentsete tehnoloogiate rajamist, millel istuvad 21. sajandi globaalse võimu arhitektid. Pildil on 1932. aastaga võrreldes silmatorkav kontrast. Toona istusid talal töölised. 2025. aasta versioonil istuvad ettevõtete juhtivtöötajad. Kajastades võimu mida keegi ei ole delegeerinud, aga mis ripub kogu maailma kohal. Pilvelõhkuja ehitamisest saavad kõik mingil moel aru. Intellekti ehitatakse juhtide peades peituvate strateegiatega ja nähtus mida rajatakse ise jääb endiselt mõistatuseks. Seda enam rõhutab Time' pilt, et uut maailma ehitatakse üles keset õhku, kus keegi ei kanna turvarakmeid. Mida peaksime vist kandma meie. Ootame ära kuni oleme uuesti pildil.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.