Ennetav ärevus ehk võime tunda hirmu ja kogeda stressi enne võimaliku ohu tekkimist, pole elukvaliteeti rikkuv vaimne hälve. See on looduse poolt kujundatud oluline ellujäämismehhanism. Ebameeldivuse hinna eest saab vastu suurema võimaluse jääda ellu. Vajalik instinkt hoiab valvsust ja valmidust ohuga kohtumiseks isegi siis, kui see pole veel kohal ega võibolla saabugi. Öeldakse, et tulevikku ei saa ennustada, aga sellega kohtumiseks saab end valmis seada. Võimaliku ohu ootuse ärevus aktiveerib nn "fight or flight" ehk võitle-või-põgene reaktsioonid ja valmistab keha ette juhuks kui on vaja kiiresti reageerida.
Ümbritseva suhtes kõrgendatud teadlikkuse tase on evolutsioonliselt konserveeritud, st esineb ühisest algusest arenenud väga erinevatest esindajatest loomariigi pärilikus materjalis, sh inimeses. Kinnitades käitumisprogrammi kasulikkust igasugustes olustikes elavatele tegelastele. Kõrgenenud ärevus võimaldab avastada kiskjaid või keskkonnas peituvaid riske enne, kui need muutuvad otseseks ohuks. Metsikuid loomi kaugelt jälgides võib nende liigutustes märgata jätkuvat keskkonda kontrollivat ärevust. Taoline ennetav tähelepanelikkus on osa õppimisprotsessist mille tulemusel peetakse meeles erinevate ohtude märke ning ajalisi rütme, edendades oskusi tulevikus ohte vältida.
Inimene eristub ülejäänud loomadest keerulisema tunnetusprotsessi poolest. Ta võib ohtlikke olukordi ette kujutada ilma, et need kunagi teoks saavad. Ta võib ohtlikke olukordi üle hinnata, võrreldes sellega mis tegelikkuse juhtub jne. Inimese jaoks on ettenägelikus täiendava stressi allikaks. Looduse jaoks uudse väljakutse põhjus on inimesi ümbritsevas signaalide rohkes maailmas ja tema piiratud keskendumisvõimes.
Antud teema on huvitanud arvukaid psühholooge. Inimeste mõistmiseks on korraldatud mitmesuguseid eksperimente. Kasutades allikaotsingutes fraase "ennetav ärevus" või "stressireaktsiooni ajastus" võib leida eksperimente milles uuritavatele põhjustatakse ettearvamatu sagedusega valusaid šokke. Teaduseetika rajaneb usaldusväärsele eetilisele raamistikule ja taoliste eksperimentide mõjutusvahendid piirduvad vabatahtlikele osalejatele põhjustatud ebamugavusega, ega ole kunagi piinavalt valusad. Olgu näiteks uuring milles uuritavaid hoiatati ebamugava valu saabumisest ette. Hoiatus leidis aset kas üks, kümme või kuuskümmend sekundit enne valu põhjustamist. Sel teel püüti mõista kuidas aja ja informatsiooni erinevad kombinatsioonid mõjutavad tajutud stressi määra.
Selgus, et ühe sekundi hoiatuse puhul polnud stressi tasemes vahet kui valu saabus ilma hoiatamata. Ilmselt ühest sekundist ei piisa olukorraga kohtumise mõju kontrollimise kujunemiseks. Kümme sekundit aitas sedavõrd palju ebamugavaks episoodiks valmistuda, et stressi tase langes. Sestap võinuks oodata, et ühe minuti jooksul saavutatakse joga meistri tasemel valu ignoreeriv vaimne zen-seisund. Ent tulemus oli vastupidine. Kogetav stress oli veelgi kõrgem. Lisaks reaalsele valule jõuti seda oletuste vormis enne veel mitu korda läbi elada.
Uuringust saab teha kaks järeldust. Teadmised annavad aega toimetulekureaktsiooni ettevalmistamiseks. Aga kui ettevalmistav periood venib pikemaks, hakkavad teadmised toitma hirme ja õõnestama enesekindlust. Modernse aja muutuste tempod kombineeruvad eluspüsimiseks olulise ennetava ürgse ärevuseprogrammiga ja põhjustavad paratamatult täiendavat ning püsivuse tõttu kroonilist stressi. Seda enam, et pelgalt äri huvides kaaperdatakse modernse inimese koormatud tähelepanu stressirohke negatiivse sisuga. Tugevdades aju veelgi rohkem märkama ohtude mustreid, sõltumata konkreetse indiviidi jaoks nende teostumisest võimalusest.
Olemasoleva kogemuse põhjal soovitatakse, et liigse ennetava ärevusega isikud vajavad toimetulekumehhanisme nagu lõõgastustehnikad, moodsa mindfulnessi proovimist ning püüda domineerivaid mõtteprotsesse ümber kujundada. Arvestades maailma sõltumatusega, on nende soovituste järgimine väga raske. Kuid eksisteerib alternatiiv. Kokkupuuteteraapia on meetod mille käigus inimesed puutuvad järk-järgult ja kontrollitud viisil kokku oma hirmudega, eesmärgiga arendada säilenõtkust ja vaigistada üliaktiivseid stressireaktsioone.
Antud idee mõttes olgu lõpetuseks värske doos infot oodatavast krahhist. Järgmise suure šoki saabumisest hoiatava teabe lätteks on võrdlemisi usaldusväärne allikas. Hiljutisel Harvard Business Review tuleviku ärile pühendatud konverentsil pakkus Hiinas "Google" laadse haardega tehnoloogia hiiu positsiooniga ettevõte Baidu tegevjuht Robin Li, et tehisintellekti arendavaid ettevõtteid tabab õige pea massiline häving. Hukkumisele on määraud 99% hetkel veel optimismist innustunud algatustest. Li hinnangul saavutab alles jääv 1% erakordse võimekuse. Millega kõigi lohutuseks luuakse erakordseid rikkusi ja võimalusi kõigile inimestele. Lisaks jäävad tööst ilma ka ülejäänud. Kelle puhul võiks mõelda, et nad vabanevad tegema midagi kui tööl käimine. Protsess peaks realiseeruma lähema kümne ja hiljemalt 30 aasta jooksul. Mure kasvatamiseks parajalt pikk ja elukorra ettevalmistavaks muutmiseks liiga lühike aeg. Vähemalt psühholoogia teaduse jaoks suurepärane sotsiaalse eksperimendi olustik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.