Arstiteaduse valdkonna üks hinnatuimatest teadusajakirjadest The Lancet'il on tavaks kutsuda kokku mõne valdkonna parimad spetsialistid palvega, et nad looksid ülevaate kõige pakilisematest probleemidest ning annaks soovitusi, millele toetudes saaks parandada senist praktikat ja muuta tervisepoliitikat. Üheks selliseks on korduvalt olnud dementsuse ja Alzheimeri tõve komisjon.
Väljakutse on tõsine ning omajagu vastuoluline. Dementsuse lisandumine on seotud tervishoiu ja sotsiaalse arengu eduga. Dementsusega inimeste arv kasvab kuna inimesed elavad kauem. Isegi kui kõrge sissetulekuga riikides on hakanud vanusespetsiifiline esinemissagedus tänu ennetusmeetmetele vähenema, on rida tekkepõhjuseid seotud heaolu ühiskonna elukorraldusega.
2017. aastal koostatud esimeses aruandes toodi esile 9 riskitegurit. 2020. aasta raportis oli neid juba 12. Kuigi siin-seal viidatakse üheteistkümnele. Väikese mäluvimka võib sõbralikult panna dementsuse valdkonna omaduse kirja. Viimase, 2024. aasta analüüsis loetakse juba kokku 14 riskitegurit. Siinkohal on oluline teadvustada, et varasemates hinnangutes toodud riskitegurid seletasid umbes kolmandiku haiguse tekke põhjustest. Kolmandikku ei tohi pidada väikeseks, sest jutt käib ainult elustiiliga muudetavatest teguritest, mida parandades võib märkimisväärse osa dementsuse juhtudest ära hoida või edasi lükata. 2024. aasta raportis loetletud juhitavate tegurite süüks pannakse juba praktiliselt pooli dementsuse juhtumeid.
Muudetavate dementsuse riskitegurite mõju sõltub vanusest. Varajase elu etapil on peamiseks ja paraku alles hilisemal ajal realiseeruvaks teguriks madal haridustase. Küsimus ei ole hinnetes vaid vaimsete väljakutsetega tegelemises. Mis just mõne lapse puhul võib olla vastuolus hinnetega, kuna tema huvid on koolitunnis pakutavast rikkalikumad.
Keskmisel elueal lisanduvad kõrgvererõhu tõbi, rasvumine, diabeet, traumaatiline ajukahjustus, liigne alkoholitarbimine, madaltiheda kolesterooli kõrge tase ja kuulmislangus. Suitsetamine, depressioon, kehaline passiivsus, sotsiaalne isoleeritus, õhusaaste ja ravimata nägemiskaotus kiirendavad dementsust hilisemas elus.
Nägemise halvenemine ja kuulmislangus võivad näida võõrkehadena, vahest isegi eksimustena vmt. Nad on kurvas nimistus täieõiguslikud liikmed. Muret peaks lisama eriti kuulmise halvenemise varajane halb mõju.
Kuulmislangus kui dementsuse riskitegur seostub esmajärjekorras kognitiivsete ressursside ammendumisega. Kui tänu kuulmisraskustele on aju sunnitud kuulmise töötluseks ressursse ümber jaotama, jättes vähem kognitiivseid reserve mälule ja ka probleemide lahendamisele. Taoline tajumatu "aju ülekoormus" kiirendab kognitiivset langust, kuna uuringud näitavad, et dementsuse risk suureneb 16% iga 10-detsibellse kuulmiskaotuse kohta. Lisaks viib ravimata kuulmiskahjustus sageli sotsiaalsest suhtlusest eemaldumiseni. Mis oli omakorda iseseisev dementsuse riskitegur. Kuna vähenev sotsiaalne kaasatus piirab kognitiivset stimulatsiooni, kiirendades närvisüsteemi degeneratsiooni.
Teema väärib tähelepanu tänu võimalikule seosele uue tehnoloogiliste meediatarbimisega. Kuigi omaette tähelepanu vääriks peamiselt tubase ekraanipõhise suhtluse piiratud kognitiivne stimulatsioon. Ent sama mõte kajastub ka seoses halveneva kuulmisega. BBC kirjeldab 25 aastase Sophie halveneva kuulmise lugu. Noor naine kohtab tihti ütlust, et ta ei kuula mida teised talle ütlevad. Teiste vaates on põhjus mida ilmsem, nad on samas ruumis ja kuulmist ei segad ükski muu asjaolu. Järelikult on Sophie isekas ega pane teisi tähele.
Tegelikkuses on tal raskusi ülejäänud helidest kõne eristamisega. Arstid panevad diagnoosiks kuulmisanalüüsi häire. Ent tehnoloogid võiks pakkuda, et Sophie kõrvad toimivad nagu aktiivse mürasummutusega kõrvaklapid. Tema raviarst ja teised Briti audioloogid ongi tõstatanud häirekella, et selliste haigusjuhtude esinemises võib olla osa süüd mürasummutavate kõrvaklappide liigses kasutamises ning nad soovivad kahtlustuste ümberlükkamiseks rohkem uuringuid. Loodetavasti kuulis seda hoiatust piisavalt palju noori.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.