Argielu dikteeritud rütmides toimetavatele kodanikele on raske hoomata taustamürasse peituvaud pikatoimelisi innovatsiooni protsesse, ega seda kuidas nende elus ja väärtussüsteemides kasvab sõltuvus lisanduvatest tehnoloogilistest teenustest ning abivahenditest. Sugugi kohatu pole võrdlus uudse puude kujunemisega. Läheb näiteks telefon koduma või kaob interneti ühendus, hakkab kole raske. Veelgi ettekujutamatum oleks olla mitu päeva elektrita jne.
Võtab saatus mingil põhjusel osa harjumuspärasest tehnoloogiast ära, sarnaneks normaalses elus kaasalöömine puudega inimesele. Puudeks on normaalses olustikus elu jaoks vajalike tavapäraste talitluste piiratus või puudumine.
Vaadata võiks ka teistsugusest rakursist. Võibolla mitte täies looduslikus ilus, aga vähemalt raamatupidamuslikus mõttes terve kehaga inimeste Igapäevaelu lihtsustavad väikesed uuendused, nagu hääle põhised teenused, mobiilsed seadmed ja nende mitmesugused funktsioonid, võivad saatuse tigedusest tingitud tõeliste puuetega inimeste jaoks olla hädavajalikeks abivahenditeks. Isegi kui hääljuhitavad seadmed ja teenused töötati välja terve inimese mugavuse huvides, on need piiratud liikumisvõimega inimestele kordades väärtuslikumad abilised, kuna võimaldavad juhtida oma keskkonda ilma füüsilisema tegevuse vajaduseta. Sportlikuma elustiili toetamiseks loodud kehalist aktiivsust registreerivate seadmetega loetud sammud ja südamelöögid, pakuvad nüüd krooniliselt haigetele võimaluse jälgida reaalajas terviseandmeid, näiteks ebaregulaarset südamerütmi, vererõhku või vere glükoosi muutuseid.
Väärtuspakkumine liigub ka vastupidises suunas. Haigetele mõeldud uuendused osutuvad mõnikord väärtuslikuks tervetele inimestele. Algselt vaegnägijatele mõeldud ekraanilugeja tehnoloogia on üpris populaarne rööprähklejate seas. See on seltskond inimesi kes püüavad korraga tegeleda mitme tegevusega ja kasutavad sellist teenust e-kirjade ettelugemiseks, tegeledes samal ajal veel millegagi. Näiteks loetakse e-kirju ette roolis viibimise ajal jne.
Samuti pole enam ebatavaline kui kontoris tööd alustanud suhteliselt terve keha vajab üha rohkem traumajärgse ravi jaoks mõeldud tugiteipe, -sidemeid ja muid invavahendeid. Mõnes riigis kohtab liikumispuudega inimestele loodud liikumisvahenditel pigem puuduliku liikumisaktiivsuse demonstratsioonina teedel vuravaid ülekaalulisi kodanikke jne.
Huvitavaks tervete ja haigete vahelise innovatsiooni siirdeprotsessi näiteks kujuneb ilmselt eksoskelett. Algselt halvatud inimeste raviks ja liikumisvõime toetamiseks mõeldud jäsemete liigutusi mootorite abil kaasategeva tehnilise raamilaadse seadme arenduse kallidus ajas otsima suurema majandusliku efektiga rakendust rasket tööd tegevate tervete inimeste abistamisest. Eksoskelette arendati militaarsetel missioonidel sõduri või ettevõtluses kaupu laadivate laotööliste tõstevõime edendamiseks ja füüsiliselt raskete ülesannete täitmisel vastupidavuse suurendamiseks.
Vahest polegi raske mõista miks palgatööks arendatud eksoskeletid pole jõudnud elanikkonna mugavusvahendite nimekirja. Probleeme on kindlasti mitu. Seadme tänasest kohmakusest ei tasu lasta end ehmatada. Piisavalt suur turg motiveerib välja arendama kõik mugavused. Relvajõudude ja tööstuse eesmärke teenindavad eksoskeletid aitaksid rohkem töö teha. Ent inimesed soovivad rohkem mugavusi, midagi mis vähendaks igapäevaste tegevuste vaeva.
Antud strateegia eesmärkide ja väärtustega on rohkem koskõlas raskekujulise liikumispuudega inimeste toetamiseks loodavate eksoskelettide arendamine. Kuis see tegevus jääb tavakodanike eest varju, olgu tulevaste äriplaanide kavandamiseks värske näide. Lõuna-Koreas tutvustati täieliku liikumisvõime puudusega patsiendile mõeldud autonoomselt tegutsevat eksoskeletti. Uudsel
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.