2024. aastal valmis 40 kõrgetasemelist tehisintellekti mudelit USA-s. See on kordades rohkem teisel kohal asuvast, 15 mudeliga Hiinast. Euroopa arendajatele kuulus sellesse võrdlusesse kvalifitseeruvatest TI mudelitest kolm. USA juhib küll kvantiteedi mõõdikutes, aga Hiinas loodud mudelite jõudluse näitajad on USA omadega praktiliselt samal tasemel.
Algoritmide arendamine eeldab inimeste nutikuse koondamist. Arvestades Hiinale kehtivaid raudvara tarnete piiranguid, ollakse seal intellektuaalse töö korraldamises tõhusamad. Kaudselt kajastab seda TI alaste teadustööde ja patentide edetabel, kus Hiina on teistest ees. Hüpe Hiina TI mudelite jõudluses leidis aset ühe aasta jooksul. Aasta varasemas võrdluses olid sealsed tulemused erinevates jõudlustestides USA omadest oluliselt maas.
Maailm ärkab. TI mudelite arendamine on üha globaalsem. Märkimisväärseid edusamme nii arenduses kui rakenduses tehakse Lähis-Idas, Ladina-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Sissejuhatus pärineb Stanfordi Ülikoolis värskelt valminud ja regulaarselt koostatavast maailma TI ülevaateraportist.
Eurooplasena on kõhe tunne osaleda olulises konkurentsis kõigest kolme mudeliga. Needki pärinevad ühest kohast, täpsemalt Prantsusmaalt. Euroopas elab 775 miljon inimest, kelledest 449 miljon kuuluvad Euroopa Liitu. Pidades inimeste vaimset potentsiaali suures osas võrdseks, ei ole üle poole väiksema rahvastikuga USA edu seletuseks geniaalsus, vaid asjade korraldus. Hiinas elab pea kaks korda rohkem inimesi kui Euroopas ja üle kolme korra rohkem majandusliidu kodanikest. Seega paistab nende korraldus suhteliselt ebaefektiivne. Loeb lõpptulemus. Hiina on Euroopa Liidust viis korda edukam TI riik.
Teistpidi vaadates, kui Euroopas asju paremini korraldada, oleks siinse inimpotentsiaaliga võimalik olla maailmas juhtiv TI ja innovatsioonikeskus. Jutuna lihtne, reaalsuses lähedane võimatule. Sest eeskujudest ja motivatsioonist ju puudust pole. Paraku ei suudeta luua tingimusi ja kohalikud arendajad on pigem leidnud soodsama kasvukeskkonna USA’s.
Soodsate tingimuste loomine Euroopas pole lihtne kuna demokraatia vajab tööd ja tarkust. Liikmesriikide heaolu, mugavuse ja enesekesksuse kombinatsioonis on lihtsam protesteerida kui töötada kompromisside nimel. Omaette suureks takistuseks on teiste edu, mis pakub mugavaid ja tõhusaid IT teenuseid. Kokkulepete sõlmimine USA ning Hiina ettevõtetega on lihtsam ja odavam kui arendada oma võimalusi. Mis ei vaja ainult raha vaid ka õigusruumi. Mõlemad tegurid pidurdavad kohalikku arengupotentsiaali.
Lisaks tingimuste loomisele vajavad muutused päästiksündmust. Mis võibolla ongi ameeriklaste abiga teoks saamas. Tariifide ja usaldamatuse õhustikus on eurooplased sunnitud ja ka üha rohkem motiveeritud kodus ringi vaatama, et õlitada roostes püssi, kontrollida kuivade tikkude varu ning lugeda üle peatükk kuidas kriisi olukorras tegutseda.
Kriisis avastatakse mida tahaks, aga mida ei ole ja mida on seni valesti tehtud. Viimasega alustades. Meil kehtib eelmisest aastast TI Akt. See peaks lõplikult jõustuma järgmisel aasta suvel. Pikalt vaieldud dokumenti peetakse väga turvaliseks. Nii turvaliseks, et ei julgegi midagi uut proovida. Ent innovatsioon on teha asju uuel moel, sh riskides. Mida tehakse rohkem USA’s ja Hiinas. Riske on erisuguseid. Teistest eraldiseisvaks on mahajäämuse risk. TI puhul võib mahajäämuse kahju ületada seni kaitstava väärtust.
Põhjust on siiski optimismiks. Aasta algusest USA’st saabunud signaalide tõttu on Euroopas alanud TI seaduse muudatusi kavandav läbirääkimiste laine. Jäikust ja tõkkeid vähendavad ideed kostuvad ka seoses kuulsa andmekaitse direktiiviga.
Euroopa poliitikud oskavad arvutada. Ühes liikmesriigis valminud kolme konkurentsivõimelise TI mudeliga jäädakse kiiresti maha esmalt teaduses ja tehnoloogias ning seejärel majanduses. Juhul kui on midagi väärtuslikku, siis peab seda ka ise kaitsma. Kaitsevõimes on kohalikul TI võimekusel eriline roll. Sest teiste usaldamisega on viimasel ajal raskuseid.
Euroopa on TI vallas toimuvas võistluses ilmselgelt tagaajaja osas. Tegemist ei ole jooksmisega, kus tulemuse parandamine nõuab aega ja raskeid treeninguid, mille tulemus pole garanteeritud. Hiinlased tegid lühikese ajaga olulise arenguhüppe. Mis rajanes teiste leiutatu nutikale kasutamisele. Seega sarnaneb käimasolev võistlus rohkem motospordile, kus on olulisemad teadmiste nutikas kombinatsioon aerodünaamikast ja vedrustuse geomeetriast mootori efektiivsuse parandamiseni. Kuigi viimane osutab ka raudvara baasi arendusvajadusele.
Mida ka Euroopas juba kavandatakse. Hetkel on Euroopa võimsam arvutuskeskus Itaalias Ferrera Erbognones asuv Eni HPC6 superarvuti. Ülemaailmses TOP500 edetabelis 5. kohal asuva keskuse jõudlus on umbes viis korda väiksem USA riigile kuuluvatest arvutuskeskustest. USA eraettevõtetele nagu OpenAI, x.AI, Meta, Anthrpic jt kuuluvate arvutuskeskuste andmed nimekirjas ei kajastu. Nad kasutavad märkimisväärseid arvutusressursse, aga ärihuvide tõttu nad avaliku pingerea jaoks üksikasju ei avalikustata.
Väljast poolt vaadates peaks Elon Muskile kuuluvas Tennessee osariigis Memphises asuv x.AI superarvuti Colossus olema maailma suurim ühte kohta koondatud tehisintellekti protsessoritega klaster. Mille loomise ligikaudseks hinnaks pakutakse 15–30 miljardit dollarit. Kuulduste järgi on kavas Colossuse võimsust viis korda suurendada. Euroopa Liit plaanib TI arendamisesse investeerida 20 miljard eurot. Loodetavasti rakendatakse see julge leiutamise teenistusse.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.