Naturaalmajanduse aeg on möödas. Poest ei saa midagi, kui pakkuda vastutasuks peotäie naelu või kõrvitsaseemneid. Kõikidel poekülastajatel on kauplusega 100 protsenti negatiivne kaubandusbilanss. Sealt saab ainult osta. Koroonapandeemia ajal õpiti uusi mõisteid ning tuletati meelde astendajatega arvutamist. Algav kaubandussõda tutvustab nüüd järgmiseid keerulises olukorras orienteerumiseks vajalikke mõisteid.
USA administratsioonile ei meeldi negatiivne kaubandusbilanss. Selle muutmise nimel määrati igale riigile ja pelgalt pingviinidega territooriumile karistuseks imporditariifid. Targematelt õppides peaksime tegema sama. Miks mitte lisada igale enda ostule täiendav 25-protsendine lõiv? Elu läheb küll kallimaks, aga söögi ja sokkidega äritsev kaubanduskeskus peaks aru pähe võtma ja midagi tegema.
Maailm on paraku keerulisem. Nii need asjad ei käi. Ühegi ostja kaubandusbilanss toidupoega ei ole ega pea olema tasakaalus.
Meie taskus leiduv raha on reaalmajanduses teenitud tulu. Meil on positiivne kaubandusbilanss kellegi teisega, pakkudes neile oma oskuseid ning nemad annavad raha. Seejärel müüvad nemad oma võimekusi edasi ning nii lainetavad panused süsteemis ringi, kuni jõuavad poeni. Raha ringleb kohaliku majanduse kaudu. Vahest müüb tööandja kaupu ja teenuseid teistele, võib-olla aitavad makstavad maksud ehitada teid, mida toidukaubaveoautod kasutavad jne.
Toidupoe töötajad kasutavad oma sissetulekut kelleltki kolmandalt teenuse ostmiseks. Selle tõttu ei eksisteeri kahepoolseid otseseid tasakaalustatud bilansse. Kõik toimib mitme sõlmega väärtusmajanduse kaudu, kus toidupood on vaid üks võrgustiku lüli. Igaüks teenib raha ühes majanduse osas, kulutab seda teises ning kusagil kaugemal suundub väärtusahel tagasi, kujundades vastastikuse sõltuvuste võrgustiku.
Avastades oma negatiivse kaubandusbilansi, võiks ju ehmatuse peale poest ostmise lõpetada. Sellega unustame, et ka nemad on vaid vahendajad, kes vähendavad langenud käibe tulemusel töötajate arvu, mis suurendab töötute lisandudes sotsiaalset koormust. Taoline kaubandusbilansi jõuline tasakaalustamine tuleb bumerangina tagasi. Sul pole soovitud asju ning kokkuhoitud rahast võetakse rohkem makse, et lahendada kasvavaid sotsiaalseid probleeme.
Reaalsus on veel keerulisem ning ulatub üle kohalike majanduste. Kõrvalt vaadates on näiteks jalgpallis värava löömine väga lihtne. Kas pole imelik, miks suured mehed selle nimel nii palju vaeva näevad? Samamoodi võib lihtsalt tõdeda, et maailmamajanduses on USA-l oluline osa suurest kaubandusvõrgust.
Sealne juhtkond otsustas lisada kõikidesse kaubandusesisenditesse takistusi. Võiks mõelda, et kõik jalgpallurid peavad nüüd kandma raskeid saapaid. Uutel reeglitel on etteteadmata tagajärjed. Eksisteerib väga väike maailma majandust parandav võimalus. Teoorias võivad impordile kehtestatud tollimaksud tuua häid tulemusi väga kitsaste ja hästi kontrollitud stsenaariumide korral.
Komplekssete, üksteisest sõltuvate, globaalsete võrgustike puhul on taolise kontrolli saavutamine lootusetu. Tollimaksud on nüri tööriist. Need lisavad hõõrdumist lugematutesse elementidesse. Seda tervikliku süsteemi puhul, mille toimimine peaks meenutama takistusteta vereringet. Majandus on nagu elusorganis, mis ei reageeri toorele jõule kuigi hästi. Võimalus, et tollimaksud olukorda parandavad, on väga väike. Võimalus, et nad lõhuvad midagi olulist, on palju kõrgem, nii ka raskete saabastega kokku põrkavate jalgpallurite puhul.
Euroopa majanduse ja tehnoloogia sektori vaatevinklist ootab ees huvitav, kuid ebameeldiv etendus. Euroopa Liit ekspordib USA-sse rohkem kaupu, kui impordib, st kaubavahetuse ülejääk on 157 miljardit eurot, mis paistab USA presidendile punase rätikuna. Ent igasuguste, peamiselt digitaalteenuste puhul oleme 109 miljardi euroga miinuses. Euroopa Liidus kasutatakse suurte USA tehnohiidude teenuseid. Olgu nimetatud Google, Meta, Microsoft, Amazon ja Apple. Kindlasti on keegi tuttav ka endise Twitteri, nüüdse X-ga.
X-i eel nimetatud ettevõtted moodustavad suure osa USA börsil kaubeldavast väärtusest. Tariifide uudise peale kaotas sealne aktsiaturg kahe päevaga viis triljon dollarit. Ainuüksi Apple kaotas 640 miljardit dollarit. Apple'i telefon valmib praktiliselt n-ö välismaal. Analüütikute hinnangul oleks selle telefoni hind USA-s tootes kolm korda kallim. Populaarse telefoni tarneahel on umbes sama keeruline kui telefon ise. Nüüd otsustasid poliitikud tinutada sinna juurde sada takistit.
Saades aru taoliste ettevõtete haavatavusest, lubas Euroopa Liit tollimaksude seadmisele reageerida nii, et põhjustab võimalikult tõhusat valu, kuni sarnaselt elusorganismile hakatakse paistetust ravima ning veri hakkab sujuvamalt liikuma. IT-hiiglaste teenuste mõjutamine pole lihtne. See on vist vaatemängu ainuke huvitav aspekt. Vähemalt võrreldes Elon Muski X-iga, mida ootab lähiajal ühe miljardi euro suurune trahv.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.