Inimesi on lihtne valega petta. Põhjust võib võrrelda Ouroborosega – ussiga, mis sõi ise enda saba. On ju vale inimeseks olemise lahutamatu osa. Oleme sellest sõltuvad, nii halvas kui ka heas. Mustkunstnikule makstakse, et too petaks üha uuesti ja aina vägevamalt. Hea naligi sisaldab tegelikkusega mängivat ootamatut puänti. Ilmselt vajame pettust elamiseks, sest tõe teadmine ei ole liigi paljunemiseks vajalik.
Teineteist paremini tundma õppides minnakse lahku. Enamasti juhtub see pärast laste sündi. Inimene on ilmselt ainuke pere loomist ja elamise viisi ratsionaliseerida püüdev loomaliik. Lühikese arenguloo tõttu on veel vara hinnanguid anda. Paistab aga, et ta ei usu oma ideedesse isegi, elades lõputus kahtluses ja pidades tõe otsimise asemel teisitimõtlejatega verised sõdu.
Üllatuseks puudub vale kohta isegi universaalne definitsioon. Levinud määratluse järgi on valetamine ühe osapoole esitatud eksitav seisukoht, kes soovib seda ise mitte uskudes esitada seda teisele osapoolele tõe pähe. Lihtsana näiv juhis peidab nelja eeldust. Esiteks peab keegi sellise väite esitama. Teiseks peab uskuma ta ise selle sisu ekslikkust. Kolmandaks peab leiduma adressaat ehk osapool, kellele see vale esitatakse. Lõpuks peab esitaja soovima, et nimetatud adressaat peab eksitavat väidet tõeseks.
Valelik oleks uskuda esitatud formuleeringu sobivust. Ühed peavad sellist lähenemist liiga kitsaks ja teised liiga avaraks. Näiteks ei pea valetamiseks isegi valetama. Piisab katsest ja kavatsusest. Alati ei pea midagi ütlema. Sobivad ka mitmesugused muud valeliku informatsiooni väljendamise toimingud. Valetamine õnnestub ka täielikus vaikuses ja tegevusetuses. Samuti võib valetada rääkides tõtt. Näiteks ei pea valetaja teadma, kas tema luiskelugu on vale. See võib olla tõene. Lihtsalt piisab, kui ta ei pea seda tõeseks jne.
Olgu lõpetuseks valeliku puändina veel lisatud keerulisema lause vormis, et valetada võib ka nii, et sõnumi lausuja ja vastuvõtja mõlemad teavad, et mõlemad teavad pidada öeldut valeks ning neil on selle üle hea meel. Näiteks kui nad kahtlustavad, et keegi kuulab neid pealt.
Olgu nüüd puhtalt üles tunnistatud, et sellega valet käsitlev aines ei ammendu. Ent vähemalt sai tehtud nüüd aus katse natukenegi seda kuratlikult keerulist teemat avada. Kusjuures põgusalt käsitletud definitsiooni temaatika kõrval moodustab täiesti omaette probleemmaastiku valetamise moraalse õigustatuse küsimus. Teisisõnu, kas valetamine on ikka universaalselt halb? Mõnikord peab ju valetama. Näiteks lapsele, et ta läheks lõpuks magama. Või vaenlasele, et mitte reeta omasid jne.
Igatahes on valel inimeseks olemises kindel koht. Kuid mis juhtub, kui masinad hakkavad valetama? Loome neid ju just selleks, et aparaadid näitaks meile, nagu asjad on. IT valdkonna juhtivate figuuride Elon Muski ja Sam Altmani eestvedamisel ainult headele eesmärkidele pühendatud AI võimalusi uuriva mittetulundusliku konsortsiumi OpenAI soovimatuna näiva viljana sündis jutustusi kirjutav tehismõistuse mudel.
Proovitööna valminud lood olid väidetavalt nii head, et juhtkond otsustas mudeli GPT2 avalikustamise peatada. See on vastuolus organisatsiooni juhtideega, milleks on just võimalikult koheselt avastatud teave avalikustada, et keegi ei jõuaks midagi olulist seda patenteerides inimkonna eest endale krabada. Nüüd ehmatati siis ära. Inimestes peituvat nurjatust peljates leiti, et keegi võib avastatud võimekust kuritarvitada.
Uus mudel suudab mõnest näitlikust lausest juhindudes luua autorile sarnast teksti. Masin suudab arendada lugu suvalises suunas ja selle kulgu saab vajadusel juhtida. Lõpptulemuseks on originaalne jutustus. Selline, mille võib omistada mõnele autorile, isegi kui tema polnud seda tegelikult kirjutanud. Masinast valekirjutaja koostas tõesena tunduvaid ajalehe artikleid ja kirjutas online-poe toodetele täiesti päris klientide moodi arvustusi.
OpenAI juhid tunnistavad, et nendega võrreldes leidub maailmast palju rohkem inimesi, kes suudavad välja mõelda, mida kõike halba saaks uue võimekuse abil teoks teha. Sotsiaalmeedias õnnestub veenvalt valet levitavate ja seda tõeseks kommenteerivate robotitega manipuleerida masse ja põhjustada laialdast segadust. Ekraanipõhises suhtluses võib hullutada ja petta inimesi suhtlema ning end avama jne.
Kuid kas see on valetamine? Puuduks valetaja, tema arusaam õigest ja valest ning soov panna kedagi vale uskuma. Masin toodaks lihtsalt valevorsti, mida kugistaks inimkond aplalt ja süüdimatult. Nii on teda lihtne petta.
