Mida rohkem on teenusel kasutajaid, seda kasulikum on teenus kasutajatele. Olgu näiteks telefon. Kui seda kasutaks vaid käputäis inimesi, poleks sellest kellelegi suurt tulu ega meelitaks kedagi kõneteenust tarbima. Tarbijate lisandudes muutub aga ühendatute ringist kõrvale jäämine üha raskemaks. Nähtust nimetatakse võrguefektiks, milles ei sea üksik telefoniomanik, otsingumootori kasutaja või sotsiaalmeedia liige endale eesmärgiks olla teenuse jaoks tulutoov, aga soovides saada kasulikku teenust on ta ise üks kasu toovatest elementidest.
Taolise positiivse tagasiside näiteid leidub natukenegi mõtlemist teritades rohkesti. Vahest kõige suuremaks nähtamatuks elevandiks on linnad ja nende pidev kasv. Samas võib loogiliselt mõteldes ka lõksu sattuda. Näiteks on ju hea, kui kusagile koguneb palju nutikaid tehnoloogiaarendajaid ja investoreid. Tänu teistele meelitab selline intellektuaalse ja materiaalse ressursi rohkus kohale üha uusi arendajaid ning värskeid investoreid. Maailmas tuntakse sellise paigana Räniorgu.
Üllatavalt jääb tuntud investor Peter Thiel siin eriarvamusele. Isegi kui varem võis märgata Räniorus kasuliku efekti olemasolu, hakkab selle toime otsa lõppema, ennustab edukate äri ja vastuoluliste poliitiliste valikute poolest kuulus arvamusliider. New Yorgis toimunud investeerimiskonverentsi käigus toimunud esinemisel märkis Thiel, et Räniorg meenutab üha enam ühe parteiga riiki. See on viisakam vorm, millega kirjeldatakse diktaatorriike.
Neid iseloomustab vähemalt alguses, kui vaba mõtlemine pole veel välja juuritud, iselaadne kognitiivne dissonants. Nii juhtub, kui osa rahvast saab asjade halvast seisust aru, aga nad ei tee selle parandamiseks ühtegi tegusat sammu. Võib-olla mugavusest, võib-olla lootusest, et teisi nutikaid on samuti ja küll nemad ikka midagi teevad. Paraku liigub aeg nende jaoks kiiresti, kuni ühel hetkel enam ei julgeta midagi teha, sest saabunud on diktatuuri periood. Siis on tarkuse välja näitamine ohtlik ning masse haarab passiivse ja süveneva rumaluse nõidus. Seda on siis üha odavam toita emotsionaalse populismiga, lihtsate lubaduste ja domineerivate edulugudega.
Thieli hinnangul on Räniorust saanud ühtemoodi mõtlemisega parteilaste asundus, milles on asendunud massides peituv leidlikkus massilise nõdrameelsuse ja grupimõtlemisega. Viisakusest pakub ta alternatiivse seletusena, et järsku on pärast 25 aastat intensiivset leiutamist lihtsalt see maak otsa saanud. Lõppkasutajatele polegi jäänud üle leiutada enam midagi revolutsioonilist.
Reaalsema seletusena viitab ta alguses mainitud võrguefekti negatiivse arengu võimalusele, mille üheks väljenduseks on arengu asemel stagnatsioon. Umbes nagu radiaatori termomeeter, mis keerab soojust vähemaks, kui toas saavutatakse teatud temperatuur. Nüüd paistabki, et Räniorus muututakse uue suhtes üha ettevaatlikumaks. Samas püütakse massiliselt korrata või lihvida olemasolevaid ideid.
Omal moel kajastab Thieli kriitikat Apple'i olukord. Ettevõte tõi just äsja turule värskeima tahvelarvuti versiooni hoolimata sellest, et tahvelarvutite ülemaailmne müük on langenud jätkuvalt viimased 16 kvartalit. Statistika kirjeldab kõigi tahvelarvutite tootjate olukorda.
Sarnane seis iseloomustab ka nutitelefonide äri. Selle kohta tõdevad analüütikud pärast mõnda aega kahtlustavalt langusenumbreid vaadates, et nüüd võib kuulutada käesoleva aasta ametlikult nutitelefonide müügikasvu lõppemise aastaks. Räägitakse nutitelefonide kriisist, põnevust ja uut tarbimist stimuleeriva innovatsiooni puudusest, mille asemel kergitatakse kulude katteks seadmete müügihindu.
Majandusportaal Bloomberg põrutab otsesemalt, nimetades Apple'it innovaatori asemel rentnikuks, kes püüab kasutajatelt I-asja omamise eest kõrgemat renti välja pressida. Iseloomuliku sümptomina teatas Apple, et loobub edaspidi müüdud telefonide arvu kajastamisest ja informeerib avalikkust vaid käibenäitajate osas. Kardetavalt ei saa telefonide hindu lõpmatult tõsta. Varem-või hiljem peab keegi leiutama midagi põhimõtteliselt uut. Apple'il õnnestus seda teha MP3 mängija, telefoni ja tahvelarvutiga. Kas nüüd on võhm otsas?
Probleem on ühine nii Apple'ile, Google'ile, Samsungile kui ka teistele infotehnoloogiliste teenustega suureks kasvanud ettevõtetele. Innovatsiooni investeerimisega miljardäriks saanud Thieli kriitiline arvamus peegeldab viimasel ajal mitmeid sarnase meeleoluga üha valjemaks muutunud innovatsiooni stagneerumisele viitavaid sõnavõtte ning analüüse.
Seega paistab, et kui edu toob kokku palju nutikaid inimesi, hakkab innovatsiooni rikastava võrguefekti asemel toimima ühte moodi mõtlemise ja tegutsemise sünkroniseerumise efekt.