Juurdepääsu internetile peetakse meil inimõiguseks. Tegelikult huvitab meid muu kui internet. Ilma internetita tuntakse selles vahendatud rakendustest ilmajäämise tõttu, nagu oleks amputeeritud kehaosa. Veelgi täpsemalt neis teenustes pakutava sisuga kontakti kaotamise tõttu. Kaugest informatsioonist on saanud igapäevaste tajuprotsesside loomulik osa. Nendeta on raske eristada olulist väheolulisest, tunnetada rolli kogukonna liikmena, olla toimuvast informeeritud ning informeerida ka teisi, suhelda riigiga, vahetada tööpanuseid, kaupu jne. Ühesõnaga, tunda end elusana.
Kui selle võrdlusega nõustutakse, algab alanud nädalaga periood, kui modernset elus olemist tabavad mitmed ennustamatud vapustused. Allegooriaga jätkates põhjustab seda tugevatoimelise ravimi tarbimine, mille tulemusel võib muutuda mõnede levinud teenuste toimimine. Teised võib-olla kaovad ajutiselt või püsivalt ära jne. Elu ohtu ei satu, aga see muutub. Kohanemisaeg võib osutuda ebamugavaks. Ravimiks on GDPR ehk Euroopa Liidu 28 liikmesriigis kehtima hakanud üldine andmekaitse regulatsioon.
Hoolimata sellest, et muudatus võeti vastu 2016. aasta aprillis ja selle kehtivuse algusdaatumiks määrati 25. mai 2018, saabus uus reegel hämmastavalt paljudele üllatusena. Kuna uues regulatsioonis kehtivad karmimad nõuded isikuandmete hoidmisele ja kasutamisele ning nende rikkumisel ähvardab ettevõtet tõsine trahv, on mõned teenused eelistanud eurooplaste jaoks oma uksed sulgeda selle asemel, et viimase kahe aastaga teenuse infokultuuri vajalikus suunas arendada.
Nii on mõned kaugemad online-kauplused asunud blokeerima Euroopast saabuvaid kliente, sest ostjatega tuleb kaasa hulganisti kauba eest tasumisel vahetatavat informatsiooni. Suure tõenäosusega leiab Euroopa aadressilt saabuv külastaja lakoonilise kirjaga lukus uksi mitmete teenuste, ajakirjandus- ning infoportaalide jmt puhul. On ju suur osa tasuta ärist rajatud klientide poolt maha jäetud infopuru vääristamise ja edasimüügile.
Uus kord annab igale isikule õiguse selles tegevuses kaasa rääkida. Isegi kui ettevõtete tegevuses puudus kliendile seni otsene oht või isegi ebamugavus, kardavad ettevõtjad uue regulatsiooni karistavaid klausleid näiteks olukordades, kui eurooplastelt kogutud andmetega peaks midagi juhtuma. Oht on reaalne seoses andmete varguste juhtumite kasvuga.
Seis pole kiita isegi Euroopa Liidus. Umbes pooltes liikmesriikides puudub uue regulatsiooniga kooskõlla viidud seadustik. Arvatavalt sünnitab täiendavat segadust alanud hoogtöö, kui enne suure suve algust püütakse vajalikud seadusparandused ära teha mitmes liikmesriigis. Vastasel juhul ei ole võimalik tagada regulatsiooni eeldust, et uus andmekaitse õigusnorm kehtib kõigile.
Siinkohal väärib märkimist, et nii mõneski sõnavõtus peetakse uuendust interneti enda sünni järel olulisuselt järgmiseks sündmuseks. Seda peamiselt heas mõttes. Euroopast väljaspool seatakse uuendust eeskujuks. Infotehnoloogia arengu tõttu muutuvad ju igasugused andmed üha väärtuslikumaks ja väärivad seega paremat kaitset ning nende olemuse teadvustamist. Andmetest räägitakse üha enam kui uue ajastu kasvukeskkonnast. Andmete kasutamisele rajanevad arvukad teenused ärist ja ettevõtlusest tervise hoidmise ja keskkonna kaitsmiseni.
Ajaloolise murrangu vajadusele viitab senine praktika, milles on teeninud isikuid puudutavate andmete kasutus esmalt ettevõtete ja vähem andmete tegelike omanike huve. Võib isegi öelda, et suurimad ja populaarsemad teenused kasutavad klientidelt kogutud andmeid nende teenindamise asemel nendega manipuleerimiseks. Enim levinud näiteks on klientide profileerimine ja sellele vastavalt info, teenuste ja kaupade tarbimise mõjutamine. Spektri kurjemast servast leiab teenust mitte kasutavate isikute kohta andmete kogumise näiteid kuni valijate poliitilise meelsuse manipulatsioonideni.
Seega ootab ees uute kasutustingimustega nõustumise, suletud teenuste, nõutust külvavate sõnumite ja kõike seda segadust kuritarvitada püüdvate ilmingute periood. Sarnaselt igale haigele tabavad muutused ühtesid valusamalt kui teisi.
Kannatage ära ja toitke optimismi, et peagi läheb paremaks. Vähemalt selline oli GDPR'i loojate eesmärk.