Teate ju küll neid suuri vägevat allahindlust lubavaid silte. Selleks, et liiga hea lubadus tunduks usutavana, lisatakse juurde "lõpumüük". Eesmärk on jätta mulje, nagu kaupmehel pole madalate hindadega enam midagi karta ega kuhugi taganeda, sest ta paneb poe kinni. Mõnes kohas näed selliseid silte mitu aastat. Kuigi selline reklaam on pettus on kaupmehele omamoodi õigus, sest kunagi saab ju lõpp teoks.
USA-s ja teistes suuremates riikides tasub edaspidi taolisi teateid tõsisemalt võtta. Alanud aastal on pelgalt USA suurematest jaekaubanduskettidest juba üksteist kuulutanud välja pankroti või likvideerimise plaani. Aastast on möödas vaevalt veerand. Mitmed vaatlejad peavad käesolevat aastat USA kaubanduskettide tapatalguteks.
Kahju ei kannata vaid poepidajad. Ärid on raskustes võlgade tasumisega nii hankijatele, kaubanduspindade omanikele kui töövõtjatele. Pankrotipessa jäänud kauba allahindlustega maha müümine rõõmustab väheseid, sest võtab klientidel küll vähem raha, aga nüüd ei jagu seda muudele ostudele. Paljud ostavad kaupa tänu allahindlusele, mitte tulenevalt vajadusest.
Samal põhjusel toimub samaaegsete allahindluste võidujooks meilgi, eesmärgiga saada kliendi piiratud vahenditest vaba osa endale. Siis järgneb tusaperiood. Tooteid valmistavatele ettevõtjatele tähendab kaupmehe käest saamata tulu kahjumit. Kaubanduskeskuse pidajal on suurele pinnale raske uute klientide leidmisega. Raskustes on ju paljud suurtest tegijatest. USA-s hinnatakse kaubanduskeskuste vabade müügipindade mahuks 10–12 protsenti.
Näiteks lõpetab tegevuse tuntud mänguasjade müüja "Toys R Us". Firmal on kasutuses 700 suurt kaubanduspinda. Neist kõigis võib näha suuri silte metsikute lõpumüügi soodustustega. Teistmoodi täbaras olukorras on paljud relvakaupmehed. Üheks hädade allikas on avalik põlgus president Trumpi toetatud relvadega kauplejate suhtes. Teine probleem on maisem. Relvad tehakse väga vastupidavatena. Samas leiab suur osa jaekaubandusest ostetud tapariistadest vähest kasutust ning nende uuendamise vajadus on aeglane. Nii on sunnitud uksed sulgema 202-aastane Remingtoni relvapoodide kett.
Ekspertide hinnangul pidanuks lähiajal uksed sulgema umbes veerand 1200-st USA suurest jaekaubandusketist. Uuendatud hinnangutel peetakse tõenäolisemaks, et neljandik jääb alles. Ränga ennustuse taga on J.C. Penney peadirektor Mike Ulman. 850 kauplusega 49 USA osariigis tegutsev jaekaupmees prognoosib alles jäämise võimalust umbes 300-le poeketile. Ülejäänud sulgevad erinevas tempos oma tegevuse kohe või hiljemalt viie aasta sees.
Hätta sattunud kaupluste enamus tähendab arusaadavalt seda, et eksisteerib ka vähemus. Kuna inimeste kui klientide arv ei vähene, tähendab see alles jäävale vähemusele rohkemat ja võimalik, et ka tulusamat äri. Kuid mille poolest nad siis ülejäänutest eristuvad? Mike Ulman peab põhjuseks umbes kümme aastat kestnud klientide tarbimisharjumuste muutumist. Nüüdseks on see saavutanud pöördumatu seisundi. Vanaviisi tarbimisele rajatud ettevõtlusaeg hakkab lõppema. Kogu nähtuse koondab ta ühte sõnasse – amazonization.
Need ettevõtjad, kellel on vabu vahendeid, peaksid kiiremas korras oma teenuse pakkumise ümber korraldama. Tellistest ja mördist kaubanduspinnad ei hävine, aga nende teenuse tarnimise viisid peavad uuenema ja hübridiseeruma uute tehnoloogiliste võimalustega.
Natukene üllatava, aga samas mõistetava kaubanduskeskuse ellujäämise kriteeriumina pakkus ta kahe poe olemasolu. Neist üheks on Apple ja teiseks Tesla. Ulman väidab, et kui kaubanduskeskus suudab need kaupmehed enda juurde meelitada, teeb ta midagi õigesti. Järelikult tulevad sinna ka kliendid.
Öeldut tasub hoida meeles Eestiski ringi vaadates. Oleme küll väiksema ostujõuga, aga siinsete suurte kaubanduskettide häda ei sünni meie tõttu, vaid kaugetel turgudel. Lisaks ostab ka kohalik tarbija üha rohkem kaupu postkontori kaudu, siirdades oma ostud suurele digitaalsele turule. Järgmine kord vaata allahindluse kuulutusi tähelepanelikumalt.