Üks juhib ja selleks on ostja. Teine pool tasakaalustab olukorda kuna võib anda korvi. Selleks on müüja. USAst alguse saanud Musta Reede nimelise kaubandusliku ekstaasi keskendumine ühele päevale paistab kõigile sobivat ja kuulutab välja Jõulude ostlemise perioodi. Põrutavate ja rabavate pakkumistega ei taha ükski kaupmees end vaeseks teha.
Neid sunnib tagant vaba turg ja ostjate piiratud vahendid. Piiratud raha hulgast tuleks võimalikult magus osa endale saada. Hiljaks jäädes pead aastavahetuse järgsel allahindluse perioodil kätte jäänud kauba alt nagunii raha päästma, siis kasvõi kahju kannatades.
Ostjate poole mureks on küsimus kui palju üleüldse peaks uusi asju juurde hankima? Isegi kui raha oleks, peaks selle vastu saama midagi rahast etemat. Kuid telefone, arvuteid või televiisoreid vaadates paistab vähe rabavalt ja isuäratavalt uut. Olukorda peegeldab kasvõi nutitelefonide müügi stagneerumine.
Seda peetakse Apple'i otsuse põhjuseks avaldada edaspidi vaid dollarites käibenumbreid, mitte müüdud telefonide arvnäitajaid. Käivet saab kasvatada innovatsiooni asemel turundatud hinnatõusuga.
Võib-olla on veel vara muretseda, aga veel mõned varased märgid võimaldavad olukorda pessimistlikult tõlgendada. Näiteks räägitakse üha valjema häälega Ränioru kui tehnoloogilise innovatsiooni veduri seiskumisest ja uute ideede vähesusest. Seda on asendamas ahnuse ja võimu kontsentreerumine.
Värske analüüs California ülikoolist Santa Cruzis tuvastas, et Ränioru kümnest ametist üheksal juhul pole palk viimase 20 aasta jooksul kasvanud ja koju toodud osa ostujõud on hoopiksi langenud. Ainukesena kasvas mediaanpalk tehnoloogia sekotri töötajatel. Neist räägitakse maailmas enim. Kuid Ränioru toimimine vajab mitmesuguste muude tööde tegijaid.
Kõikidest muudest ametitest kümnendiku kõrgeima palgasaajate sissetulek kasvas 20 aastaga alla 1%. Ülejäänud ametipidajate sissetulek langes keskmiselt umbes 10%. Seda hoolimata, et Ränioru ettevõtlus tootis SKPs mõõdetud rikkust USA keskmisega võrreldes viis korda kiiremini. Hüved jagunesid üha vähematele, millele viitab ka ettevõtete sissetulekust palkadeks jagatud osa ca 9% langus. Peamised kasusaajad olid ettevõtete omanikud ja investorid.
Investoritest rääkides, siis neile võiks paista nagu oleks Musta Reede hullus haaranud ka aktsiaturgu ja seal pakutakse tuntud tehnoloogiaettevõtete väärtpabereid paarikümne ja enama protsendilise allahindlusega. Isegi krüptoraha Bitcoini võib nüüd saada umbes 4000 dollari eest, kui see veel nädal tagasi maksis üle 6000 ja viimase aastavahetuse paiku pidanuks maksma pea 20 000 USA dollarit.
Tegemist pole siiski ühekordse allahindlusega, sest investeerimise turg nii ei toimi. Languse taga peab olema midagi muud. IT vägevate esitähtedest moodustuv FAANG, ehk Facebook, Apple, Amazon, Netflix ja Google on kõik lühikese ajaga kaotanud umbes viiendiku oma väärtusest, tõenäoliselt pärssides nii mõnegi väikeinvestori huvi kulutada raha Musta Reede kaubapakkumistele.
Seriaalide sõpru võib üllatada, et Netflix on kaotanud üle kolmandiku väärtusest, kui lahvatanud skandaalide valguses on vähem üllatav Facebooki väärtuse tempokas kahanemine 40 protsendini.
Mõõna ühe põhjusena tuuakse seitse aastat kestnud kasvu mis peaks ühel päeval suuna muutma. Kuid vahest veelgi enam muretsetakse eduga kaasnenud pahameele kasvu pärast. Apple'i juht Tim Cook tõdes hiljuti, et vaba turg ebaõnnestus. Ta pidas silmas, et pakkumise ja küsimise dünaamika ei suutnud juhtida kasutajate andmete kui uue maavara kogumisega seotud privaatsuse kaitset ja nüüd on paratamatu sammuna oodata riigi sekkumist.
Raske on ette kujutada riigi sekkumist Facebooki keskkonna reguleerimisse, kuid olukord on sedavõrd täbar, et korrastamise surve tabab kõiki andmetega rikkaks saanud ettevõtteid. Siit siis teine põhjus investorite ärevuse kasvule. Võib-olla annab kolmanda põhjuse Musta Reede müügitulemus.
