Tore kui lapsed on targad. Ega nad seda ise enamasti teadvusta. Rüblikud pillutavad tarku tähelepanekuid eelarvamuste ja kurja kavatsuseta. Asjad on just nii, nagu need avameelselt fikseeritakse. Tänu Kadri Tiiseli kogutud laste arvamustele saame teada, et "kui mehel on lapsed, siis on tal ka naine kaelas", "kui meil isa ei oleks, peaksime kõik toiduülejäägid ära viskama" või "tüdrukutel on parem mitte abielluda, aga poistele on koristajat vaja".
Toodud mõtteterad peaks äratama tööunest iga korraliku meesõiguslase, eriti arvestades kaasaegset tundlikkust igasuguste soorolli puudutavate vihjete vastu. Õnneks on mehed vist toidujääke nosimas ja näljaärrituse puudusest on jäänud meessugu puudutavate haikude autorid keretäieta.
Mõnes sooteemas sisalduvale infoainesele reageerib sotsiaalne kudum rohkemate kortsudega. Olgu näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud nutiabiliste sugu käsitlev raport. Ülevaate mõtte võib tihendada tähelepanekuks, et naistel ei tasu olla abivalmis ega lahke, sest nii võib jääda kuvand, nagu peaksidki nad olema lahked ja abivalmid. Elu taoliste ootuste keskel oleks talumatu. Kõigil peab olema võrdne võimalus olla soovi korral kasvõi ihne ja kaabakas.
Raporti pealkiri võib rikutud meeltega inimestele mõjuda ülejäänutest erinevalt. "Punastaksin, kui suudaksin" raporti sisu on pühendatud kasutaja sõnalisi soove mõistvatele ja temaga inimkeeles rääkivatele nutiabilistele nagu Apple Siri, Amazoni Alexa või Google'i nimetu abiline. Omamoodi vihje leiab Google otsusest jätta oma abiline nimetuks. Kui pole nime, jääb määramatuks inimesega kõnelava partneri identiteet.
Aga oh häda! Kui elutu nutiabiline hakkab rääkima, saab päris inimene vihjeid selle sooidentiteedist. Enamik tehisintellektil rajanevatest kõnelevatest assistentidest räägivad naise häälega. Võiks isegi öelda, et noore naise häälega ja nad teevad seda tihti kergelt flirtiva tämbriga.
Tehisabiliste keelevalik piirdub suurte turgude omaga, kus sisaldab keelte grammatika soopõhist informatsiooni, nagu näiteks inglise keeles isikule osutamine, kasutades vastavalt asesõnu she ja he. See on väike, kuid oluline nüanss. Ka kõnelevale nutiassistendile osutatakse inimeste vahelises suhtluses kui naissoost tegelasele, kasutades inglise keelses vestluses viitamisel sõna she.
ÜRO näeb probleemina, et inimesed harjuvad naissooga sõlmuvatelt masinatelt paluma igasuguseid teenuseid ja kannavad selle stereotüübi argiellu edasi. Kardetakse, et sõnakuulelik ja abivalmis masin propageerib signaale naissoost kui ilma igasuguse iseseisva loomuseta allaheitlikust ja sõnakuulelikust peremehe soove innukalt täitvast käealusest.
Nähtuse sügavam ja nurjatum pale seostub masina piiratud võimekusega. Küsida võib palju, aga masinad ei suuda kõigest aru saada ega ära teha. Taolised olukorrad ajavad kasutajaid närvi ja nad võivad muutuda seadme suhtes ebaviisakaks. Naist esindavat masinat tabav sõim sisaldab enamasti soopõhiseid adjektiive, süvendades kasutajates naissoo suhtes halbu hoiakuid ja harjutades õrnema soo suhtes kasutama vulgaarset sõnavara.
Raporti koostajad süüdistavad juhtunus vähemalt osaliselt tehnoloogiafirmade ülekaalukalt meestest koosnevat tööjõudu. Väidetavalt ei ole nad nurjatustest vabad. Nad sisestavad arendusprotsessi kõigil erinevatel etappidel oma toodetesse sooidentiteedile rajatud ebasoovitavat kallutatust.
Amazon, Apple, Google ja teised sarnase tehnoloogia arendajad on probleemidest teadlikud. Erinevate valmistajate seadmed püüavad näiteks nii hüveliste kui ka norivate soole viitavate pöördumiste puhul dialoogi pikendamise asemel sellest mööda hiilida.
Nad teevad seda alati viisakalt, vältides kasutaja emotsioone mõjutada võivaid sõnu ja muid signaale. Mõnedel andmetel on kuni viis protsenti digitaalsete assistentidega toimuvast vestlusest seksuaalse sisuga. Kuid ka siin leiavad raporti autorid allaheitliku naise kuvandi tugevnemise ohtu, kui seksuaalselt laetud vestlusele vastatakse vagura sõnakuulelikkusega.
Raporti koostajad pakuvad lahendusena, et tehnoloogid muudaksid masinate hääle sugutuks. Vahest peaks teenindava sektori töötakätest enamuse moodustava naissoo puhul rakendama samuti rõhutatud sooneutraalsust ja alla joonima rohkem robotlikkust?
Järjekorras oleks meeste muutmine sootu masina malli. Teatrist ning filmist peaks kaduma stseenid sugudevahelise energia avaldumistest. Hoolimata seejuures sellest, et selles orienteerumine on täitnud olulise aja inimeseks olemisest. Tulevikus moodustavad viljaka kooselu nagunii robotid, mida programmeerivad ÜRO ametnikud. Loodetavasti jõuavad lapsed selle ära hoida.
